Lincona Põrandakeskus: suurim valik põrandakatteid – laudpõrand, linoleum, vaip, laminaat, parkett, kork, nahkpõrand, liistparkett, puitpõrand, liist. Mosaiikparktt, laevatekk. Põrand osta asjatundjalt

Mis on laminaat ja millest koosneb laminaatparkett?

1. Mis on laminaat ja millest koosneb laminaatparkett?
Laminaatparkett koosneb 3-st kihist: pindmine kulumist vastu võttev laminaadikiht; keskmine jäikust andev HDF-plaat ning alumine stabiilsuse tagav kiht. Laminaat on suhteliselt õhuke, kuid samas väga kulumis- ja kriimustuskindel materjal. Koosneb ta mitmest vaikudega immutatud ning kõrge temperatuuri ja rõhu all kokku surutud melamiini kihist. Laminaadi välimuse kujundab dekoratiivne mustrikiht. Kulumis- ja kriimustuskindluse annab aga mustrikihti kattev läbipaistev kulumiskiht. 

2. Kui pikk on laminaatparketi ajalugu?
Laminaat leiutati Rootsis aastal 1923. Kasutust leidis ta tänu suurepärasele vastupidavusele ja piiramatule mustrivalikule peamiselt mööbli- ja lauaplaatide kattena. 1977 aastal tuldi Rootsis Perstorpi tehases mõttele kasutada laminaati ka põrandakattematerjalina. 1984 aastal toodigi turule esimene laminaatparkett nimega Pergo (Perstorp golv – tõlk. Perstorpi põrand). Järgnes tõeline laminaatparketi võidukäik – 1996 aastal omas laminaatparkett Euroopa põrandakateteturul juba sama suurt osa kui üle 100 aasta turul olnud puitparkett. Pergo prognooside kohaselt omab laminaatparkett tulevikus 20% turuosa põrandakatete turul.

3. Mille poolest laminaatparketid üksteisest erinevad ja mida arvestada sobiva valikul?
Erinevusi on tegelikult palju. Vastavalt kasutuskohale jagatakse laminaatparkette kodutingimustesse ja üldkasutatavatesse ruumidesse sobivateks. Koju laminaatparketti valides peaks arvestama ka ruumi käidavust. Näiteks esiku ja köögi koormus kujuneb tavaliselt suuremaks elu- ja magamistoa omast.
Samas pole laminaatparketi kulumiskindlus ainuoluline. Vähemalt sama oluline on parketilaudade vaheliste vuukide piisav tõmbetugevus ja veekindlus (et ei tekiks pragusid).
On veel üks oluline erinevus. Laminaatparkette võib pindmise laminaadikihi paksuse ning valmistamise tehnoloogia järgi jagada kaheks: kõrgsurve laminaatparketid ja nn.”otselamineeritud” parketid.
“Otselamineeritud” parketid valmistatakse ühes etapis. Korraga pressitakse omavahel kokku kahest kihist koosnev 0,2mm paksune laminaadikiht, HDF-plaadist vahekiht ning aluskiht.
Kõrgsurve laminaatparketti valmistatakse kahes etapis. Esmalt pressitakse kõrge temperatuuri ja rõhu all valmis viiest või rohkem kihist koosnev 0,3-0,8mm paksune laminaadikiht. Seejärel liidetakse see surve all HDF-plaadiga ning alumise stabiilsuse tagava kihiga.

4. Millistes ruumides on sobilik laminaatparketti kasutada?
Kodutingimustesse sobib laminaatparkett kõikidesse ruumidesse välja arvatud niisked ja põranda-trapiga ruumid. Kuna laminaatparketi pind on äärmiselt kulumiskindel, on ta ideaalne lahendus just esikute, köökide ning elutubade põrandate katmisel, kus isegi lakitud puitpõrand võib mõnel juhul liiga nõrgaks osutuda.
Väga laialdaselt kasutatakse laminaatparkette ka ühiskondlike ruumide põrandate katmisel. Võrreldes kodus kasutatavate parkettidega on ühiskondlikesse ruumidesse sobivatel laminaatparkettidel suurem kulumiskindlus ning parem vastupidavus tooliratastele ja tikk-kontsadele. Ekstreemsetesse kulumistingimustesse, nagu tantsupõrandad ja baarid-restoranid, sobib spetsiaalne, eriti vastupidav laminaatpõrand. Juhtiv laminaatpõrandate tootja Perstorp Flooring on välja töötanud ainulaadse ehitusega laminaatparketi nimega Pergo Uniq, mille pealiskiht koosneb kolmest identse mustriga ülestikku paiknevast kulumiskihist. Kui ajapikku kulubki üks kiht ära, ilmub nähtavale järgmine – täpselt sarnane eelmisega!

5. Palju on räägitud pöörete arvust, mis iseloomustab laminaatparketi kvaliteeti. Milline on optimaalne pöörete arv?
On täiesti vale tõmmata võrdusmärki “pöörete arvu” ja laminaatparketi kvaliteedi vahele! Niinimetatud “pöörete arv” on vaid ühe kindla normi alusel sooritatud testi arvtulemus. Lähiminevikus kasutati seda tihtipeale ainsa laminaatparketti iseloomustava suurusena. Kuna aga paljudel juhtudel on nii testide läbiviimise protsess kui tulemused kahtluse alla seatud, siis nüüdseks on välja töötatud täiesti uus, peale kulumiskindluse ka teisi omadusi arvestav liigitus. See jagab laminaatparketid klassideks vastavalt eeldatavale kasutuskohale. Just vastavalt hilisemale kasutuskohale peakski endale põrandat valima. Laminaatparketi kvaliteeti ei näita mitte ainult kulumiskindlus, vaid ka rida teisi omadusi.

6. Mida näitavad laminaatpõranda klassid?
Laminaatpõranda kasutusklassid näiteks 23 või 31, näitavad laminaatpõranda sobivust erineva koormusega ruumidesse. Kasutusklassid 21, 22 ja 23 näitavad katte sobivust eluruumidesse. Kasutusklassid 31, 32 ja 33 näitavad katte sobivust ühiskondlikele pindadele. Suuremale numbrile vastab suurema koormusega põrandapind. Kui laminaatpõranda pakendile on märgitud kasutusklass 23/33, siis sobib kate nii suure koormusega eluruumidesse kui ka suure koormusega ühiskondlikule pinnale. Vt. tabelit viimasel leheküljel.

7. Kui keeruline on laminaatparketi paigaldus?
Inimesele, kes ise kodus remonti teeb, ei tohiks ka laminaatparketi paigaldamine mingit probleemi tekitada. Enne töö alustamist tuleks aga kindlasti läbi lugeda tavaliselt parketiga kaasasolev paigaldusjuhend, sest erinevatel laminaatparkettidel võib olla erinev paigaldusviis (liimitav, liimivaba- horisontaalselt pööratav või kokku löödav). Kõige lihtsam on siiski paigaldus usaldada professionaalidele, kes selle tööga igapäevaselt kokku puutuvad.

8. Milline peaks olema aluspõrand millele laminaatparkett paigaldatakse?
Nagu aluspõrand ikka: tugev, kuiv, stabiilne ja tasane ± 2mm / 2m kohta. Suhteliselt väike paksus võimaldab laminaatpõranda paigaldamist otse vanale linoleumile, vinüül-, puit-, betoon- või plaatpõrandale, ilma et oleks vaja muuta uksepakkude või uste kõrgust. Paks “seinast-seina” vaipkate tuleks enne laminaadi paigaldamist siiski eemaldada. Paigaldades laminaatpõranda betoonile tuleb kindlasti paigaldada kilest niiskustõke.

9. Kuidas hooldada laminaatpõrandat?
Võiks väita, et laminaatparkett on kõige lihtsamini hooldatav põrandakate üldse. Kuna laminaadi pealiskiht on väga kõva ja tihe, siis mustus ja tolm põrandaga ei nakku. Seega piisab põranda puhtana hoidmiseks tavaliselt tolmuimejast või mikrokiudlapist ja neutraalsest puhastusvahendist. Hullemate plekkide eemaldamiseks võib kasutada Pergo Spray Cleanerit. Eriti tugevaid plekke (näiteks asfalt või küünelakk) saab aga hõlpsasti eemaldada atsetooniga. Samas ei tohiks kunagi kasutada seebilahuseid ega abrasiivseid materjale.

10. Kas laminaatpõrandat peaks peale paigaldamist ka vahatama?
Mitte ainult ei peaks, vaid ei tohiks mitte mingil tingimusel vahatada! Laminaatpõrandate puhul tekitab vahatamine vastupidise efekti – põrand määrdub kiiremini ning ka hilisem hooldus on keerukam. Laminaat on ise piisavalt vastupidav mistahes plekkidele ning igasugune lisakaitse on ebavajalik!

11. Mida teha kui laminaadilaud saab vigastada?
Laminaatpõrandat ei ole lihtne vigastada, kuid terava otsaga raske eseme kukkumine võib tekitada põrandale täkke. Väiksemaid vigastusi saab ise edukalt likvideerida paranduspahtliga, mida tuntumad tootjad nt. Pergo pakuvad kõikides laminaadi toonides. Parandatud koht jääb peale pahtli kuivamist sama vastupidav kui ülejäänud põrand. Ka suurem vigastus ei riku kogu laminaatpõrandat jäädavalt – kahjustatud parketilaua saab edukalt asendada uuega. Selle töö peaks usaldama professionaalile. Hea kvaliteediga liimivaba ühendusega parketilaua asendamisega saab ka ise hakkama.