Lincona Põrandakeskus: suurim valik põrandakatteid – laudpõrand, linoleum, vaip, laminaat, parkett, kork, nahkpõrand, liistparkett, puitpõrand, liist. Mosaiikparktt, laevatekk. Põrand osta asjatundjalt

Praod puitpõrandas.

Kevadeks on kõik puit- ja laminaatpõrandad pidanud üle elama nende jaoks kõige keerulisema – kuiva ajavahemiku ehk kütteperioodi. Paljudesse põrandatesse on tekkinud kuivamispraod. See aga tekitab tihti küsimuse, kas pragude teke on normaalne ja kas praod lähevad tagasi kokku. Eriti suur on pragude tekkimise tõenäosus köetavate aluspõrandate puhul (põrandakütte kasutamisel). Praod tekivad puit- ja laminaatpõrandatesse seetõttu, et õhus sisalduva niiskuse hulk aasta lõikes on väga erinev. Kui suvel võib suhteline õhuniiskus ulatuda 90%ni, siis külmal ja kuival talveperioodil võib see langeda isegi alla 20%. Kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse muutudes põrand kas paisub või kahaneb. Mida pikem on kuiv talveperiood, seda rohkem puit kahaneb. Ka põrandakütte järsk sisselülitamine mõjub puitpõrandale šokina.

Kas pragude teke on normaalne?

Väiksemate pragude teket massiivsetesse (läbinisti väärispuidust) puitpõrandatesse võib seletada kui täiesti normaalset, loodusseadusest tulenevat nähtust. Enamikul juhtudel suveperioodil praod kaovad. Mida suurem on põrandalaua/parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Siiski on äärmiselt oluline ka põrandamaterjali kvaliteet. Valdavalt põhjustavad appikarjeid kodumaise päritoluga, tihti ebapiisavalt kuivatatud laudpõrandad.Õigesti ja hoolikalt kuivatatud (enamasti Rootsist ja Soomest pärit) põrandalaudade vahele tekkivad peened juuspraod ei olegi nii häirivad. Kes soovib pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad “mängivad” õhuniiskuse muutuse mõjul 75% vähem kui massiivsed põrandad ning pragusid tekkida ei tohiks. Sama kehtib ka laminaatpõrandate puhul – pragude teke on ebanormaalne ning näitab, et midagi on valesti.

Põrandaküte sobib laminaatpõrandale

Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talveperioodil ning on õigustatud muidu jaheda pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojad ja mõnusad jala all ka ilma põrandakütteta. Kasutades põrandakütet massiivpuidust parkett- või laudpõranda all, on oht kuivamispragude tekkeks väga suur. Kuna puit on võrdlemisi kehv soojusjuht, peab põrandapinna soojakssaamiseks kütma aluspõranda üsna kuumaks ning see omakorda kuivatab puitu. Köetava puitpõranda pinna temperatuur ei tohi tõusta üle 27 °C. Seega on ka kogu ruumi kütmine läbi puitpõranda mõnevõrra komplitseeritud. Meie tingimustes peaks kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutama peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks radiaatoreid. Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks järsult – mitte kiiremini kui 3–4 °C ööpäevas.

Eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aasta läbi olema vahemikus 35–65%. Talvised kütmised muudavad aga õhu kuivemaks. Kasutades põrandakütet ning lisaks ka elektriradiaatoreid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%. See mõjub kõikidele puitkonstruktsioonidele väga halvasti. Vähe sellest – liigne kuivus mõjub kahjulikult ka inimese tervisele. Siit tulenevalt peaks kuival ajal ruumi õhuniiskust kunstlikult tõstma, näiteks õhuniisutaja abil.

Põrandapragude tekkimise põhjuseid on mitmeid:

• vale paigaldustehnoloogia
• liiga madal niiskusesisaldus õhus (suhteline õhuniiskus alla 35%)
• puidu looduslik “mängimine”
• ebakvaliteetne põrandamaterjal (tavaliselt põrandalauad)

Mida teha, kui praod on juba tekkinud?

• tõsta õhuniiskus normaalsele tasemele (35–65% suhteline õhuniiskus)
• vajadusel saab väiksemad praod täita sobivas toonis puidupahtliga

Kõige tõenäolisemalt tekivad kütteperioodil praod laudpõrandasse, eriti, kui kasutatakse põrandakütet.