Praod puitpõrandas: miks see nii juhtub? Mida ette võtta?

Kuupäev:18.02.2014 / Autor:Brit Vister

INIMENE KOHANEB! Ostame lumefreese et kodust välja pääseda, lükkame katuselt lund, et maja kokku ei kukuks. Kütame ahje- kaminaid, maksame kõrgeid küttearveid ja sulatame külmunud torusid. Oleme päris kiiresti harjunud.

PARKETT TÕMBUB KOKKU! Parketi ja puitpõrandate seisukohalt kujutab üks pikk ja külm talv endast tõelist piinaperioodi – kuna puit on elav materjal, siis õhuniiskuse langedes põrand kahaneb. Mida pikem on kuiv kütteperiood, seda rohkem puit kokku tõmbub. Tulemuseks võivad olla ootamatult suured praod ka kõige kvaliteetsemas parketis! Eriti tõenäoline on pragude tekkimine puitpõrandates köetavate aluspõrandate puhul (põrandakütte kasutamisel).

NIISKUS KAOB! Eriti hull on loomuliku niiskuse kadumine praegu põrandaküttega ruumides: parketi alt on põrand mitu kraadi soojem kui toa temperatuur, oleneb ruumi kõrgusest ja seinte-lagede soojapidavusest. Ilma täiendava niisutamiseta hakkabki puit nüüd poole aasta kuivatamise järel pragunema. Pikapeale kaob parketist viimanegi veemolekul ja kondenseerub toa-õhku. Sealt omakorda vuhiseb see läbi uste, ventilatsioonitorude, läbi seinte ja lagede, suure kiiruga õue. Kui me niiskust siseruumi juurde ei anna, on varsti käes põranda lõhkikuivamine.

Ettevaatlik peaks olema juba põranda valimisel, sest on puiduliike, mis koos põrandaküttega kasutamiseks üldse ei sobigi (näiteks pöök ja vaher)!

ETTEVAATUST- KUIV ÕHK!  PALJUDELE ÜLLATUSEKS ON LIIGKUIV ÕHK RUUMIDES EESTI SOMBUSE JA KÜLMA MEREÄÄRSE KLIIMA SUURIM PROBLEEM  !
Peaksime olema õnnelikud, et elame parasvöötmes ning meil on võimalik osa saada looduse mitmekülgsusest. Meie suved on soojad (kohati +30°C), talved külmad (vahel –25°C). Vähem on aga teada tõsiasi, et sarnaselt temperatuuri muutustele kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Isegi rohkem kui me seda arvata oskame. Millegipärast osatakse pigem karta suviselt sooja õhu rõskust kui talvise õhu kuivust.
Tulenevalt välisõhu madalast temperatuurist vajab siseõhk talvel intensiivset kütmist. Kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema vahemikus 40–60%, siis talvised kütmised muudavad õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks tavaküttele ka elektrilisi puhureid või -küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%! Siis aga tuleb olla üsna ettevaatlik – liigne kuivus mõjub väga halvasti inimese nahale ja limaskestadele (nina ja suu). Tulemuseks on kihelevad silmad, veritsev nina ja rahutu uni.

Kuiva õhu korral hakkab puit kokku tõmbuma

 

Seega võib iga talveperioodil puitpõrandasse tekkivat pragu võtta kui selget hoiatust liigselt madalast õhuniiskusest ning kui märki sellest, et midagi tuleb õhuniiskuse tõstmiseks ette võtta! Lihtsaim viis seda teha on kasutada õhuniisutajat!
Kas pragude teke on normaalne?

Väiksemate nn „juuspragude“ teket puitpõrandatesse võib seletada kui täiesti normaalset, loodusseadusest tulenevat nähtust. Enamikul juhtudel suveperioodil praod kaovad.
Mida suurem on põrandalaua/parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Kes soovib aga suurte pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust. Sellise ehitusega puitpõrandad “mängivad” õhuniiskuse muutuse mõjul koguni 75% vähem kui massiivsed põrandad ning suuri pragusid tekkida ei tohiks.
Enamik puit- (ja laminaat-)põrandaid on loodud ja mõeldud kasutamiseks eluruumides normaaltingimustes st. temperatuurivahemikus 18°-25°C ja õhuniiskuses 40-60%. Kui õhuniiskus langeb alla 40% on pragude tekkimise tõenäosus mistahes puitpõrandasse väga suur; kui aga juba alla 30%, võib kuivamisprotsess olla pöördumatu st praod on jäävad…

Põrandaküte on mugavusküte

Köetavad aluspõrandad lisavad mugavust talveperioodil ning on igati õigustatud muidu suhteliselt jahedana tunduva pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojemad ja mõnusamad jala all ka ilma põrandakütteta. Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks kas kihilised laudparketid või naturaalpuidust spoonparketid. Olles suheliselt õhukesed (ca.7mm) on spoonparkettide soojajuhtivus kordades parem kui näiteks massiivpuidust põrandalaudadel.
Natuke üldistades võiks siinkohal ära tuua ka mõned numbrid mida põrandakütte puhul teadma peaks. Normaalselt soojustatud piiretega ruumis, kus on nõuetekohaselt paigaldatud põrandaküte, peaks põrandapinna temperatuur olema 2°C kõrgem kui soovitav ruumiõhu temperatuur näo kõrgusel. Seega soovides ruumiõhu temperatuuriks 21°C, peaks parketi pinnatemperatuur olema 23°C. Vesipõrandakütte puhul tähendab see torustikku mineva vee temperatuuri ca.32°-34°C.

NB! Köetava parketi pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27°C! Seda ka mööbli- ja eriti meie ilusate paksude elutoa-vaipade all!
Teadma peab ka seda, et ülaltoodud numbrid ei kehti puuduliku soojustuse puhul ning ka ruumides, kus välispiirdena on kasutatud suuri klaaspindu. Käredate külmadega õhkab suur klaaspind märkimisväärselt palju külma ning põrandküte üksi ei pruugi soovitud õhutemperatuuri saavutamiseks olla piisav. Soovituslikult võiks meie tingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid. Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – mitte kiiremini kui 3–4 °C ööpäevas.

Eelmise jääaja saabudes oli küll elu palju lihtsam ja muresid vähem, eks ole!