Igivanale küsimusele kas puitpõrand lakkida, õlitada või õlivahatada, polegi ühest vastust. Otseseid piiranguid ühe või teise viimistluskihi kasutamise puhul pole ning kõigil kolmel viisil on omad eripärad, head ja vead, millega arvestada ja millele tähelepanu pöörata. Enim levinud viimistluskihid on lakk ja õlivaha.
LAKK jätab puidu pinnale õhukese kulumiskindla kihi, mis kaitseb puitu kulumise ja määrdumise eest. Kui kriimustusi või mehaanilisi vigastusi ei teki, on lakk kolmest viimistlusvõimalusest kõige praktilisem, kuivõrd hoolduslakkimise vajadus tekib üldiselt 3–5 aasta järel. Juba kuluma hakanud pinda tasub enne suuremat renoveerimistööd värskendada ja hooldada spetsiaalsete vahenditega, mis kaitsevad lakikihti ning annavad põrandale uue sära. Kui puidul puudub kaitsekiht tuleb terve põrand üle lihvida ja viimistleda.
ÕLI täidab ja küllastab puidu poorid, muutes selle paremini kaitstuks näiteks mehaaniliste vigastuste eest. Õlitatud pind on väga naturaalne, soe ja matt ning jääb vähem libe kui õlivaha või lakk. Samuti on õlitatud parketil võimalik kerge vaevaga teostada kohtparandusi. Miinuseks on plekitundlikum pind ning hilisem regulaarne hooldusõlitamise vajadus, mille sagedus sõltub põranda kasutuskoormusest ja puhastusharjumustest.
ÕLIVAHA jätab pinnale kaitsva kihi, mis hülgab vett ja mustust ning muudab pinna kergemini hooldatavaks ja puhastatavaks. Sarnaselt õliga vajab ka õlivahatatud põrand teatud aja tagant hooldust.
